MÕISA AJALUGU 
Mäetaguse mõisa asutas Peter von Tiesenhausen. Mõisa on esimest korda mainitud 1542. aastal.
Hiljem sai mõisa omanikuks Tuwe Bremen (1617), seejärel Fabian von Wrangel, kes rentis mõisa parun Ungern-Sternbergile. Põhjasõja ajal mõis põletati.
1733. aastal müüdi mõis Otto Fabian von Rosenile. 1823.aastal omandas mõisa Otto Johann von Rosen. Tema ülesandeks sai 1816.aasta põlengus kannatada saanud härrastemaja ülesehitamine. Samal ajal valmisid ka uued kapitaalsed kõrvalhooned – mõisa esiväljakut ehtivad tall-tõllakuur ning ait.
Rosenite nimel oli mõis võõrandamiseni 1919.aastal. 19.sajandi keskpaigas sai mõisa park praeguse ulatuse. Park, mille puud on istutatud ringikujuliselt, on suur ja heas kujunduses.
Praegune varaklassitsistlikus stiilis mõisahoone ehitati Georg Voldemar von Roseni ajal 1796. aastal. 1890.a peahoone renoveeriti ning sellest ajast pärineb praeguse hoone planeering ja enamik kõrvalhooneid. Peahoone paistab silma rikkalikult kaunistatud interjööriga. Fuajees on peamiseks vaatamisväärsuseks kogu lage kattev secco-tehnikas maaling. Tegemist on lihtsustatud koopiaga Itaalia tuntud 15.sajandi meistri Andrea Mantegna ühest tööst. Tähelepanu väärivad ka puust trepp ja tammepuust uksed ning kaks peaukse ees seisnud lõvi. Vahepealsel ajal viidi lõvid ära talumajja, kuid vallal õnnestus need lõvid ühelt talunikult tagasi osta ja nüüdseks ehivad nad härrastemaja trepihalli.
Mäetaguse mõiskompleksis on säilinud 14 hoonet: tall-tõllakuur, ait, viina-ait, kasvuhoone, ait-kelder, viinavabrik, meierei, 2 loomalauta, tööhobuste tall, valitseja-maja ja 2 moonakate elamut. Restaureeritud tall-tõllakuuris asub hotell ja restoran, kasvuhoones aga supelmaja. Ka viinavabrik on restaureeritud ning selles hoones tegutseb hetkel rahvamaja.